Mis on viljapuude ja marjapõõsaste lõikamisel kõige olulisem?

Koduaias on väga oluline, et viljapuid üldse lõigatakse. Paljudes kodudes seda ei tehta või tehakse väga harva. Lõikus on oluline korraliku saagi, kvaliteetsete puuviljade ja marjade saamiseks, aga ka haiguste vältimiseks. Lõikamata viljapuud lähevad väga tihedaks, viljad jäävad väikeseks, roheliseks, hapuks. Üksteise vastu hõõrduvad oksad vigastavad teineteist vastastikku, sellistest kohtadest pääsevad sisse näiteks seenhaigused. Marjapõõsad kasvavad samuti tihedaks, saagikus langeb ja marja maitse pole enam see, mis oli varem.

Kui viljapuid lõigatakse, on oluline:

  1. et ei lõigataks liiga palju korraga – tekib väga suures koguses vesivõsusid, millega on pärast palju tööd, võra läheb väga tihedaks ja samuti langeb puuviljade kvaliteet. Lisaks rikutakse puu võra, mis ei näe peale lõikust enam hea välja. Väga tihti näen Eestimaal ringi sõites ka seda varianti – kui lõigatakse, siis ikka korralikult.
  2. lõige tuleb teha korralik ja puhas – oksi ei murta, ega tõmmata koos koorega küljest, vajadusel tehakse viimistlemiseks lisalõige spetsiaalse noaga.
  3. et lõige ei oleks liiga sügaval – vaata, kus asub oksaring, ära lõika sellest altpoolt. Oksaringi jälgimine ja õige lõikuskoha leidmine vajab harjutamist.
  4. et lõige ei oleks liiga kõrgel – liiga kõrgelt tehtud lõike puhul jäävad alles tüükad, mis kuivavad ja millest lähevad puu tüvesse haigustekitajad.
  5. et viljapuu lõikus toetaks puu loomulikku võrakuju – nii ei pea vägisi puu kasvule vastu töötama.
  6. kui sul on erikujuga viljapuu (näiteks spaleer), siis sellist puud vormitakse juba noorest east saati. Ka sellsel puul ei tehta niisama kardinaalseid võra kuju muutvaid lõikusi.

Milliseid oksi marjapõõsastel lõigata?

Valgel ja punasel sõstral on 2-3 aastased oksad vilja kandvad. See tähendab, et neist nooremad (1.a) oksad jäetakse alles, ära võib lõigata vaid väga peenikesed ja nõrgad oksad. Vanemad oksad, mis on väga jämedad, lõigatakse põõsast välja. Tavaliselt piisab 3-4 suure oksa välja lõikamisest.

Mustal sõstral kannavad vilju 1-2 aastased oksad. Vanemad oksad tuleks põõsast eemaldada. Väga tihti näen sõstrapõõsaid, mis kasvavad kuskil suurte viljapuude all varjus, nad on väga hädised ja nõrga kasvuga – vaata kriitilise pilguga üle, kas põõsaste kasvukoht on ikka õige, kas põõsad kannavad väärtuslikku saaki ja kas oled neile aegajalt ka väetist pannud. 30 aastat tagasi istutatud põõsas ei pruugi praegu enam väärtuslikku saaki anda.

Karusmarja viljad kasvavad 1-3 aastaste külgmiste okste küljes. Tihtipeale muutub karusmari tihedaks – sellisel juhul tuleb põõsa seest eemaldada oksad, mis sisse kasvavad, nõrgad ja peenikesed oksad, aga loomulikult ka juba surnud oksad.

Vaarika lõikamine on veidi muutunud just uute sortide aretamise tõttu. Suvel (juulis) valmivad sordid kannavad marju 2. aasta okstel ja peale saagi kandmist, need oksad surevad. Suviste sortide puhul lõigatakse välja need surnud/ kuivanud, suvel saaki kandnud oksad. Lõigata võid nii sügisel kui ka järgmisel kevadel. Noortest võrsetest lõikad välja väga peenikesed oksad, millelt nagunii suurt saaki loota pole.

Sügiseste sortide puhul (sordid, mis kasvatavad võrse, õitsevad ja viljuvad samal aastal) lõigatakse kevadel maha kõik võrsed. Sellistel sortidel kasvavad suvel uued võrsed, mis siis sügisel marju kannavad.

Milliseid tööriistu selleks kasutada?

  1. Peenikeste okste lõikamiseks kasuta oksakääre, näiteks Felco.
  2. jämedamate okste lõikamiseks kasuta oksatange – näiteks Fiskars. NB! oksatangidega ära lõika viljapuid! Oksatangidega ei sa viljapuudel teha puhast lõikust. Muidugi võid kasutada, kui saega tüükad maha lõikad.
  3. Viljapuudel kasuta jämedamate okste saagimiseks korralikku ja töökindlat oksasaagi – näiteks Silky. Viljapuude lõikamisel läheb väga tihti vaja lausa mitut saagi: suuremat ja robustsemat, aga ka peenema lehe ja otsaga, et saag mahuks igale poole vahele ilma allesjäävat koort vigastamata.

Lae endale siit alla ka 10 nõuannet viljapuude lõikamiseks: https://palusalu-aiad-ou.ck.page/c008d8acb5

Soovin Sulle jõudu kevadtöödel

Maria

Kuidas sooja talveilma aia kasuks pöörata?

Selle aasta talvel olen palju kokkupuutunud aiapidajate murega just ilma osas. Jaanuar on ikka veel soe ja õiget talve pole saabunud. Mis saab järgmisel aiahooajal? Kui talv lõpuks saabub, kui kauaks ta jääb? Mida teha kõigi nende kahjuritega, kes talve ilusti üle elavad? Kas sibullilled ja viljapuud elavad ootamatu külma üle? Kas lumi tuleb? Ja nii edasi…

Ära muretse liialt sellepärast, mida veel pole! Loodus teeb oma töö ja omad korrektuurid. Tuleb see, mis tuleb! Tee endast olenevad ettevalmistused, jälgi ilmateadet ja käitu siis sellele ja oma võimalustele vastavalt. Vaata seda „probleemi“ hoopis teisest küljest ja küsi endalt, kuidas on see mulle võimalus? Mida saan aia heaks praegu teha, et kevadisi töid jaotada ja vähendada? Toon Sulle siinkohal mõned näited, mida praegu aias teha saaksid.

  1. Alusta viljapuude lõikamisega – praegu on väljas ideaalsed temperatuurid viljapuude lõikamiseks. Kasuta seda aega ja hakka sellega pihta!
  2. Tee marjapõõsad korda – vaarikad, sõstrad, tikrid – lõika välja vanad oksad, vaarikatel eemalda eelmisel aastal vilja kandnud oksad. Vajadusel saad ehitada põõsastele uued toed, et oksad marjade koorma all maha ei painduks.
  3. Lõika ilupõõsaid – vaata oma aed üle pilguga, millised põõsad vajavad noorenduslõikust, millised harvendamist, millised vormilõikust. Saad selle töö praegu väga hästi ära teha.
  4. Püga hekki – kui suvel ei jõudnud või kui hekk kasvas talveks vormist välja, kasuta sooja aega hekkide pügamiseks. Praegu võid väga vabalt elupuu- ja kuusehekki vormi pügada. Ei mingit higistamist palava päikese käes!
  5. Tee peenarde servad korda – lõika labidaga peenra servad ühtlaseks, eemalda peenrasse kasvanud umbrohud nii servast kui ka peenra pealt.
  6. Kaeva peenrast välja laiutama hakanud taimed – nüüd on veel värskelt meeles, millised taimed peenart vallutama on hakanud ja kus nad asuvad. Võta labidas välja ja pane piirid paika. Vajadusel kaeva need taimed peenrast täielikult välja.
  7. Tee uute peenarde ettevalmistusi – kui Sul on hea liivane või kergem savimuld, saad praegu väga lihtsalt uusi peenraid kaevata: nii püsilillede, maitsetaimede kui köögivilja tarbeks.
  8. Jaga oma püsilillepeenral kasvavaid taimi – seda mitmes mõttes. Kui taimed on kasvanud suuremaks, saad neid jagada ja paljundada, et luua kordusistutusi aias. Kordused aitavad aiast luua tervikut. Taimede ülejääki võid jagada sõbrale, naabrinaisele… Kas praegu võib siis istutada? Jah, osasid püsikuid võib praegu vabalt istutada! Praegu ära jaga ja istuta külmaõrnu püsikuid.
  9. Multši peenraid – kui Sul on aianurgas veel lehehunnik, mis ootab kõdunemist, siis just sel talvel on väga hea mõte viia see otse peenrale, kus tulbid ja nartsissid juba välja pungitavad. Lehemultš aitab neid kaitsta ka saabuva külma eest, kui lund ei peaks tulema.
  10. Tee puudealused korda – kui Su viljapuud või ilupuud kasvavad muru sees, tuleks nende alused hoida mustana. Miks? Sellepärast, et umbrohi või muru vajavad samuti pinnasest vett ja toitaineid. Teine oluline põhjus on puude tüvede ümbruse hooldamine – trimmerdades rikud väga kergesti vilja- või ilupuu koort ja muruniidukiga ei pääse piisavalt lähedale. Ka seal on oht, et rikud puu tüve.

Tööde jaotamine on väga oluline oskus aiatööde koormuse vähendamisel. Kasuta seda suurepärast võimalust ja tee kasvõi üks töö praegu ära, et kevadest rohkem rõõmu tunda.

Jälgi ilma ja reageeri vastavalt! Küsi alati, kuidas on see mulle ja mu aiale võimaluseks.

PS! Rohkem nõuandeid viljapuude lõikamiseks leiad siit: https://palusalu-aiad-ou.ck.page/c008d8acb5

Maria

Mida teha, kui juba jaanuaris puudel pungad pakatavad ja tulbid pistavad maa seest ninad välja?

Soojad ilmad püsivad juba sügisest saati ja on paljudes aedades meelitanud välja esimesed kevadõied. Isegi osadel puudel ja põõsastel on juba pungad pakatanud. Selline soe jaanuar pole Eesti kliimas just tavaline. Mis saab siis kui nüüd talv lõpuks tuleb ja korralikult külma teeb?

Kui sulale lumeta pinnale tuleb järsk külm, võivad viljapuud saada olulisi kahjustusi. Aeglane temperatuuri langus ei ole nii ohtlik. Varakevadel puhkevatest taimedest võib hakata näiteks ebaküdoonia õitsema, eeldusel, et on kätte saanud oma külmaperioodi. Madalate temperatuuride järel võib sedasi terve taim kahjustada saada.  

Aga mitte ainult viljapuud – kõik, kes praegu on juba oma pungad paigast liigutanud, õide puhkenud või ninad mullast välja pistnud (tulbid, nartsissid), võivad saada suuri kahjustusi.

Mida saab külmakahjustuste ärahoidmiseks teha? Loodusega on mõnikord raske võidelda – väikeses aias kata kinni nii palju, kui suudad. Suuremas aias vali välja oma kõige vääruslikumad taimed, mille hukkumine kurvastaks Sind kõige enam (näiteks viljapuud). Puud ja põõsad võid mässida pakasekanga või, kui Sul seda pole, ükskõik millise teise kanga sisse, et natukenegi külma leevendada. Mulla seest välja tulnud tulbid võid katta puulehtedega, kuiva turba või kompostiga.

Looduse vastu ei saa. Külmunud pungad ja esimesed lehed ei pruugi aga taime veel hukutada – kevadel hakkavad okstel kasvama uinuvad pungad. Kui taimed on oma talvise külmaperioodi kätte saanud ja soojade ilmadega hakkavad pungad puhkema, siis selle vastu ei saa midagi teha.

Pikk ja soe sügis pole iseenesest halb. Taimed lähevad sügavpuhkefaasi ja peale külmaperioodi sundpuhkefaasi. Sundpuhkefaasis on taimed ainult madala temperatuuri tõttu. Võid tuua novembris kaseoksad tuppa – pungad ei hakka puhkema. Kui teed seda aga kevadepoole näiteks veebruaris, hakkavad pungad puhkema ja lehed kasvama. Kui talv saabub ootamatult sulale pinnale, võid oma väärtuslikke ploomipuid, kirsipuid ja teisi viljapuid kaitsta talvekanga või mõne muu katte abil. Suurt kahju teeb külm tuul, mille eest tuleks taimi kaitsta. 

Vaata oma aed üle – milliseid puid, põõsaid ja sibullilli soovid ja saad külma eest kaitsta. Ole valmis, kui talv päriselt kohale jõuab!

Maria

Kuidas enda aia kujundamisel teada saada, mida järgmiseks teha?

Oled ostnud endale krundi keset põldu, maja hakkab juba valmis saama, aga Sul pole veel halli aimugi milline see aed veel välja peaks nägema. Tahaksid küll korralikult läbimõeldud, süsteemset, ilusat, esinduslikku aeda – sellist, mida ei peaks hakkama mitu korda ümber tegema, kuid Sa ei tea, kust siis nüüd alustama peaks. Kas tuua kõigepealt muld? Või istutada hekid? Või hakata hoopis veesilma kaevama? Kuidas saada teada, mis on järgmine samm?


Kuidas teada, mis on järgmine samm sinu aias, kui sa oled endale ostnud krundi, kus midagi peal ei ole või on ainult maja. Mida esimesena teha? Või oled ostnud hoopis vana talukoha? Sul on aed, kus tahad midagi muuta, aga sa ei tea täpselt, kust alustada?


Kui Sa tahad algajana minna seenele, siis esimene samm on see, et peab metsa minema, et seened üles leida. Esimesel korral ei pruugi Sa väga midagi leida. Kui tuled kukeseeni otsima, siis esimene seen ei pruugi kohe kukeseen olla. Hea mõte on ka keegi kogenud seenetundja kaasa võtta või kui sa tahad omal käel selle teekonna ette võtta, siis tuleb esimese sammuna minna metsa ja leitud seen ära määrata.


Mida ma nende seentega öelda tahan? Aias on samamoodi. Enne kui kopa maasse lööd, mine vaadata, mis sul aias olemas on. Millised taimed Sul seal kasvavad, millised umbrohud? Tee plaan olemasoleva olukorra kohta, tee erinevatel aastaaegadel pilte.

Seejärel mõtle, mida soovid oma aias tulevikus näha. Kui palju soovid aias tööd teha? Pane paika eesmärk, tee või otsi pilt oma soovist, kuhu tahad jõuda. Inspiratsiooniks saad pilte koguda aiaajakirjadest, internetist. Nii saad teada, milline on Sinu jaoks ideaalne aed. Eesmärk ei peagi kohe terve aed olema, eesmärk võib olla ka üks aianurk. Võid keskenduda ka ainult esimesele peenrale, mille soovid aeda rajada. Selleks on vaja julgust ära otsustada, et hakkad sellega tegelema.

Kolmandaks, hakka mõtlema, mida teha, et sinna jõuda. Kui vaja, otsi internetist infot.
Spetsiifilist infot saab ka meie käest küsida. Uuri ka neilt, kes on selle tee läbi käinud. Tihti ülehindame seda, mida me suudame ühe aastaga saavutada ja alahindame seda, mida suudame kümne aastaga saavutada. Paljud soovivad aeda ühe aastaga valmis saada ja imestavad seejuures, et see võtab palju ajalist ja rahalist ressurssi. Kümne aastaga suudad aias palju rohkem korda saata, kui ühe aastaga. Sa ei pea teadma kümmet sammu ette. Piisab esimesest sammust ja kui see on tehtud, saad järgmise sammu juurde edasi minna.,


Lühidalt kokkuvõtteks:

  1. Tee selgeks, kus sa praegu oled.

2. Kuhu tahad jõuda? Pane see kindlalt paika.

3. Mida pead selleks esimesena tegema?

Vaata ka TASUTA nimekirja 7 asjast, millest alustada, kui ostad krundi põllule

Esimese sammu leidmisel saan Sind aidata siin

Maria

Kuidas hoida fookust oma aiaga tegelemisel?

Kas tunned vahel, et pea on „pulki täis“ ja tahaks teha kõiksugu asju? Alates aia pidamisest, käsitööst, kokkamisest, küpsetamisest, maalimisest, keraamikast, renoveerimisest kuni puidutööni või lausa ehitamiseni… Kõige parema meelega teeksid kohe kõiki asju korraga, sest need on nii põnevad! Ja muidugi tahaks veel uusi asju juurde ka õppida! Tean seda tunnet väga hästi.

See on iseenesest väga hea tunne, ainult, et fookus läheb kaduma ja lõpuks ei saa midagi korralikult tehtud. Natuke siit ja natuke sealt. Kui Sul on aed ja oled samuti kimpus saja erineva tegevusega, siis loe siit, kuidas Kadri oma aiaga tegelemisel fookust hoiab:

“Olen juba kirja pannud mitmeid taimi, mida enda aias kasutada tahaks (väga hea oli videotest aias neid taimi päriselt kasvamas näha ja nii läbi erinevate aastaaegade. Tegi lemmikute valiku oluliselt lihtsamaks :)). Palju kasulikku infot olen samuti saanud – nii aia rajamise kui hooldamise kohta. Lisaks on klubi aidanud hoida fookust oma aiaga tegelemisel, et väikeste sammudega suure unistuse poole püüelda. Aitäh! ❤️” Kadri

Kadri on Unistuste Aia Klubi liige, kes töötab juba oktoobrist saati oma Unistuste Aia nimel.

Mis see Unistuste Aia Klubi üldse on? See on Eesti esimene online aia-liikmelisus, kus saad küsida oma aiakujundusteemade kohta, taimede hoolduse, istutamise, aia rajamise või mis iganes muu aiaga seonduva teema kohta ekspertidelt. Selles grupis saad selguse keerukates aiateemades, saad teada, kus oled praegu ja kuhu tahad jõuda! Juba 8. jaanuaril toimub „Aia strateegia 2020. aastaks“ e-koolitus, mis on Unistuste Aia Klubi liikmele TASUTA! Klubi liikmetele on tasuta pääs advendipärja e-koolitusele ja teistele põnevatele boonusmaterjalidele. Boonusmaterjale lisandub jooksvalt! Klubi liikmetele on koheselt juurdepääs ette salvestatud videomaterjalidele, mille kogupikkus on üle 3 tunni.


Tule ja proovi ise järele! Unistuste Aia Klubiga saad tutvuda siin: https://palusaluaiad.thinkific.com/courses/aia-membership

PS! Kui kasutad liitumisel sooduskoodi „blogi“, saad esimese kuu liitumise 15€ soodsamalt.

Lae endale alla ka TASUTA nimekiri 10-st meetodist, kuidas oma aiatöödel aega säästa: https://palusalu-aiad-ou.ck.page/e71259097a

Maria

Mis saab, kui ilutaimed muutuvad umbrohuks?

Päris tihti võib aias kohata taimi, mis „hakkavad oma elu“ elama – nad külvavad ennast seemnetega edasi või lähevad risoomide abil aias „rändama“. Miks see probleem on? Peenar ei näe enam nii korrastatud välja, Sul on vaja teha palju rohkem tööd, et peenart jälle korda saada. Võsundilised taimed võivad muutuda nii agressiivseks, et söövad teised taimed välja.

Teisest küljest ei pea see alati olema probleemiks! Sellistel iselevivatel taimedel on ka suur potentsiaal, mida saame väga hästi aia kujundamisel ära kasutada. Selliseid taimi saad ise paljundada ja oma aia kujunduses kasutada. Kui nad ennast ise külvavad, ei pea Sa eraldi hakkama taimi peenrasse istutama vaid rohid lihtsalt suurema osa taimedest välja ja jätad mõne üksiku peenrasse efekti andma. Risoomidega levivate taimede eeliseks on ka see, et seal kus nad kasvavad, ei kasva umbrohud (üheaastased), sest nende jaoks pole seal lihtsalt ruumi ja valgust. Osade seemnetega levivate taimede eeliseks on see, et nende seat võid leida uusi sorte.

Miks taimed peenras rändama lähevad? Eelkõige sellepärast, et neil on peenras sobivad kasvutingimused, nende seemned viljuvad ja valmivad meie kliimas.

Milliseid taimi võib lasta minna peenras rändama?

  1. Kurekellad – jäta alles mõned üksikud taimed, et neile jääks arenemisruumi. Õitsemise ajal eemalda kõik taimed, mille õis pole enam piisavalt suur või dekoratiivne, kurekellad armastavad omavahel „seguneda“ ja kaotavad seeläbi oma parimad omadused.
  2. Verev sõrmkübar – jäta alles mõned üksikud taimed, et neile jääks arenemisruumi.
  3. Lumeroos – jäta alles mõned üksikud taimed või istuta väikeseid taimi uude kasvukohta. Lumeroosidel läheb mitu aastat, enne kui väikesed taimed õitsema hakkavad.
  4. Harilik öölill – jäta alles mõned üksikud taimed, et need saaksid ilusti areneda. Öölilled annavad efekti kevad-suvisel ajal, kus püsikute õitseaeg pole veel õieti alanud ja sibullilled hakkavad lõpetama.
  5. Kuukress – jäta alles müned üksikud taimed, et need saaksid ilusti areneda. Kuukressid õitsevad samuti üleminekuajal, kui püsikute õitsemine pole veel alanud. Lisaks on neid hiljem dekoratiivsed viljad.
  6. Purpur siilkübar – soodsas kasvukohas paljuneb eelkõige algliik. Sordid ei paljune seemnetega. Jäta alles mõned taimed või istuta edasi uude kasvukohta.
  7. Aed-leeklill – paljuneb mõnikord ka seemnetega ja „seguneb“ teiste aed-leeklille sortidega. Võib tekkida uusi haiguskindlaid, seisukindlaid, kauaõitsevaid sorte. Kui tahad, võid katsetada uute sortide aretamist.
  8. Hiid-ogaputk ‚Miss Willmott’s Ghost‘ – külvab ennast hästi edasi ja annab vahetaimena peenrale palju juurde. On sammasjuurega ja seetõttu on suuremate taimede ümberistutamine keeruline. Rohimise käigus jäta alles mõned taimed, et neil oleks piisavalt ruumi arenemiseks.
Eryngium giganteum ‚Miss Willmott’s Ghost‘

Milliste taimede levikut peaks piirama?

  1. Luht-kastevars – kasuta steriilsete (mitte viljuvate) õitega sorte. Kui kasutad viljuvate õitega sorte, mille seemnetel lased valmida ja maha pudeneda, külvavad nad ennast nagu „lina“. Võib osutuda suureks probleemiks, kui soovid, et Su peenar väga korras oleks. Võid lõigata õied enne seemnete valmimist pealt ära, siis ei külva ennast edasi.
  2. Faasseni naistenõges – seemnest külvanud taimedel pole tihti emataime omadusi ja taimedel pole suurt dekoratiivset väärtust.
  3. Piparmünt ja teised võsunditega levivad mündid – istuta need kuhugi potti VÕI selliste taimedega kokku, mis on sarnase levikukiirusega VÕI sellisesse kohta, kus nad võivad ise toimetada ja omas tempos kasvada. Kui soovid hoida ühe kohapeal, pead nende kasvu labidaga piirama.
  4. Piibeleht – istuta sobivasse kooslusesse, näiteks varjulisse kasvukohta/ metsa alla koos sarnaseid tingimusi vajavate püsikutega.
  5. Kirjulehine naat (harilik naat) – naat jääb naadiks isegi kui tal on dekoratiivsed lehed. Kasuta teda samamoodi sellistes kohtades, kus ta võib kasvada pinnakatjana või kus ta võib ise tegutseda. Pane kokku selliste taimedega, mis on konkurentsivõimelised.
  6. Longus metsvits – väga uhke püsik, mis levib risoomidega. Pane kokku selliste taimedega, mis on konkurentsivõimelised. Kui läheb liialt laiali võid piirata labidaga.
  7. Siberi naistenõges – samuti väga uhke ja pikaajaline õitseja, mida tuleks kasutada sellises koosluses, kus teised taimed temaga hakkama saavad. Meil on ta koos näiteks hariliku põdrakanepiga (valgeõieline sort), kus nad teineteisest läbi kasvavad ja huvitava koosluse tekitavad.

Jälgi oma aias taimede levikut ja käitumist – nii saad aimu, kas pead selle taime välja vahetama, teise kohta istutama või piisab natuke selle suunamisest.

Sobivate püsikute leidmiseks oma aeda olen kokku pannud nimekirja püsikutest 6-le enamlevinud kasvukohale. Nimekirja saad alla laadida selle lingi kaudu: https://palusalu-aiad-ou.ck.page/bed42e481c

Soovin Sulle põnevat katsetamist!

Maria

Milliseid püsikuid ei tohi sügisel maha lõigata?

Täna tahaksin ma sulle rääkida püsikutest, mida ei tohiks sügisel kindlasti maha lõigata. Miks seda ei tohi teha? Selle pärast, et nad muutuvad muidu külmaõrnaks. 

  1. Igihaljad püsikud – kõik need taimed, millel on sügisel veel rohelised või värvilised lehed peal.
    – suureõieline tellima (Tellima grandiflora), kes on talvel igihaljas. Teda me sügisel maha ei lõika. 
    – helmikpöörised (Heuchera), kes on samuti terve talve jooksul dekoratiivsete värviliste lehtedega.
    – lumeroosid, neil on sügisel ilusad tumerohelised nahkjad lehed peal ja neid ka maha ei lõika. Lumeroosid hakkavad kevadel varakult õitsema ja uusi lehti kasvatama. Kui nad on juba õied välja ajanud, siis võib vanad lehed maha lõigata.
    – bergeenia – on lehtdekoratiivne, igihaljas. Teda ei tohi maha lõigata.  Kuivanud lehed saab kevadel hästi käega välja tõmmata.
  2. Külmaõrnad kõrrelised –   sh. kõik siidpöörised, neid maha ei lõigata esiteks külmakindluse ja teiseks dekoratiivsete õisikute pärast, mis talvel aiale palju juurde annavad. Siidpöörised võib lisaks nööriga kokku siduda, et nad lumega pikali ei läheks ja vesi puhmikusse ei satuks. Nad püsivad üsna hästi püsti, aga sidumine tuleb kasuks.
  3. Monardad – tuleks samuti sügisel lõikamata jätta, et nende külmakindlust tagada.
  4. Kaelus-ussitatar (Bistorta amplexicaulis) – tuleks jätta sügisel lõikamata ja võiks isegi katta pakasekangaga.
  5. Krüsanteemid – Neid on erinevaid. Meie jätame nad lõikamata ja katame talvekangaga, siis püsivad nad talvekindlad. 
  6. Aedsalvei – (Salvia officinalis) millest sa köhateed teed, teda me sügisel maha ei lõika.
  7. Tähklavendel – lõigatakse ka alles kevadel, mida rohkem massi sügisel alles jääb, seda rohkem kaitseb see külma eest.
  8. Kanarbikud – (Calluna) Kanarbikke ära kindlasti praegu maha lõika. Las nad jäävad kevadet ootama. Meil on kanarbikud nõmmeaia osa peal, liivases ja kuivas kasvukohas. Sügisel annavad nad veel ilusti värvi. 

Püsikud, mida võiks lõikamata jätta, sest nad on talvel dekoratiivsed:

  1. Astrad, mis veel õitsevad, neid me maha ei lõika, sellel lihtsal põhjusel, et nad on veel dekoratiivsed. Sügisastrad lõikame peale õitsemist või kevadel.
  2. Kukeharjad – kaunis kukehari (Sedum spectabile), verev kukehari (Sedum telephium) jätame samuti lõikamata, sest nad püsivad ilusti lumega püsti ja on tegelikult talvel härmatisega väga dekoratiivsed.
  3. Hariliku pune (Origanum vulgare) jätame peenrale seisma, sest ta püsib lumega hästi püsti ja kui ta härmatisega kattub, siis ta on tegelikult hästi uhke. 
  4. Astilbed – Nende õievarred on üsna tugevad ja peavad lume tulekule vastu. Nemad võib jätta lõikamata, aga võid vabalt ka maha lõigata. 

Kui soovid abi püsikute valimisel oma aeda, lae alla TASUTA nimekiri 6-le erinevale kasvukohale sobivatest püsililledest siit: https://palusalu-aiad-ou.ck.page/bed42e481c

Maria

Kuidas aeda talveks ettevalmistada?

Talv tuleb millegipärast igal aastal ootamatult – tahaks, et suvi ja sügis pikemalt kestaks ja lilleilu pikemalt nautida saaks. Aga ta tuleb sellegipoolest ja ongi hea nii Sulle endale kui ka aiale. Talv on loodusele puhkeaeg.

Enne talve tulekut tuleb aias veel paar olulist tööd ära teha, selleks, et kevadel lihtsam oleks või kasvõi sellepärast, et haigused ei leviks. Need tööd tuleb enne talve ette võtta:

  1. Tööriistad korrastada – puhastada, õlitada, parandada, teritada – või mis iganes nende heaks teha tuleb, et nad täiuslikult jälle töökorras oleksid ning viia talvekorterisse (kuuri alla, aita…) Seda võib teha vabalt sel ajal, kui väljas on miinuskraadid.
  2. Veenõud, voolikud, vihmaveetünnid, veesüsteemid, pumbad tühjendada enne külmade tulekut. Kui vesi sisse jääb, külmuvad torud, tünnid jms lõhki.
  3. Muru talveks ettevalmistada – puulehed murult riisuda. Muru vajab ka talvel piisavalt õhku ja valgust, muidu võib ta nakatuda seenhaigustega, muutuda õrnaks ja sammalduda. Muru tugevdab ka sügisene kaaliumirikas väetis, mis külvatakse augusti teises pooles/septembri alguses. Kindlasti peaks jälgima muru kõrgust, mis jääb talve alla. See ei tohiks olla oluliselt kõrgem kui 3,5 cm. Muru saab niita sula ilmaga vajadusel ka detsembris.
  4. Maha kukkunud puuviljad, mis on veel söögikõlblikud võib talvel jahedas säilitada, ülejäänud võib komposteerida. Haiged viljad (eriti puuviljamädanikuga), mis on maha kukkunud või veel puu otsas, tuleb kokku korjata ja hävitada (näiteks lõkkes või maasse kaevata vähemalt 30 cm sügavusele). Kui jätta puuviljamädanikuga viljad puudele, levivad kevadel seeneeosed terves aias kiiresti ja lihtsalt laiali. See töö oleks ka hea teha ära enne külmade tulekut.
  5. Külmaõrnu taimi kaitsta külma eest
    – roosid katta pakasekaitse kangaga. Väga lihtne ja kiire meetod, ei ole vaja üles kuhjata, raame ehitada või kangast eraldi kinni siduda. See töö tuleb ette võtta enne kui väljas on oodata -7C.
    – pottides kasvavad taimed viia keldrisse või mujale jahedasse (maitsetaimed, lembeliilia, fuksiad) või taimed, mis ei karda külma, nende potte kaitsta külma eest näiteks pakasekaitse kanga abil.
    – õrnad püsikud katta lehemultšiga või kuiva turbaga, võib katta ka pakasekaitse kangaga. Lehtedega on lihtsam katta ja saab suurema ala kaetud. Katta võiks peale esimeste pidevate miinuskraadide ilmumist. Liiga vara ei tasu kinni katta.
    – hiina siidpööris kokku siduda, et vältida niiskuse sattumist puhmikusse
  6. Veesilm puhastada – lõigata ära veetaimede pealsed, puhastada puulehtedest.
  7. Sibullilled istutada uueks aiahooajaks – nii peenardesse kui ka pottidesse. Potti võid istutada alumisse kihti sibullilled ja peale sügisese istutuse (näiteks kanarbikud, kõrrelised). Sibullilli võid peenrasse istutada nii kaua kuni labidas maasse läheb.
  8. Kasvuhoone puhastada, korda teha ja läbi kaevata. Eelmise hooaja köögiviljataimed välja viia ja põletada.
  9. Püsilillepeenras püsikud maha lõigata – seda tööd saab väga hästi teha ka miinuskraadidega ja külmunud mullaga. Alles võid jätta nende püsikute pealsed, mis on veel dekoratiivsed. Kindlasti ära lõika maha igihaljaid pealseid. Suurem osa pealseid oleks tark sügisel maha lõigata, sest see pärsib taimekahjurite ja -haiguste levikut aias ja vähendab kevadel töömahtu. Samas dekoratiivsed pealsed annavad talvel aiale omapära ja ilu.
  10. Peenra servad ja peenrad korda – korrasta enne talve veel peenra servad, lõika labidaga ja tõsta üles. Oluline on võtta välja kõik püsiumbrohud koos juurtega. Kobesta peenrad üle ja võta välja umbrohud. Talvel kasvavad umrohud ka madalate temperatuuridega edasi.

Sügisene põhjalik ettevalmistus säästab kevadel oluliselt Sinu aega ja Sa saad tegeleda teiste tähtsate kevadtöödega.

Maria

Kas hooldusvaba aeda on üldse olemas?

Jah ja ei. Las ma seletan veidi lähemalt. Eesti asub parasvöötme metsavööndis, mis tähendab seda, et kui inimene oma tegevusega siin piirkonnas midagi ei teeks, siis kasvaks siin lihtsalt mets! Seega, kui Sul on aed ja kui sa seda üldse mitte kunagi ei hooldaks, siis kasvaks sinna mets. Ajapikku, aga kasvaks.

Täiesti hooldusvaba aeda pole olemas! Mis siis on? Kui kujutad ette tüüpilist koduaeda lillepeenarde, marjapõõsaste, viljapuude, väikese köögiviljapeenra, muru ning hekiga ja kui Sul endal on selline aed olemas, siis tead, et selle hooldamiseks kulub päris palju aega ja palju tööd. Eriti siis, kui soovid, et Su aed laitmatu välja näeks.

Tegelikult võib aed väga kaunis välja näha ja samal ajal võid teha oluliselt vähem tööd ja seda lausa nautida, kui seni harjunud oled. Kuidas siis nii? Väga lihtne:

  • Kui jälgid aia kujundamisel, kuidas, mida ja kuhu planeerid säästad hiljem oluliselt aega aia hooldamisel. Näiteks munakividest peenraserv on väga suure hooldusvajadusega.
  • Kui valid aega säästvad kooslused: mõned püsilillekooslused vajavad suve jooksul maksimaalselt 2-3 korda hooldamist kui teised kooslused vajavad iga 2-3 nädala tagant rohimist.
  • Kui tead hooldamisel õigeid tehnikaid ja kasutad õigeid tööriistu, käib hooldus kordades kiiremini ja saad väiksema vaevaga ilusama tulemuse. Peale selle säästad ka oma tervist. Näiteks pika varrega kobestiga saad töö kiiremini ja selga säästes tehtud.
  • Kui oskad aega aiatöödel planeerida ja tead, millised tööd tekitavad aega juurde ja millised söövad aja ära.
  • Kui lõpetad tööde edasilükkamise (ojaa!)
  • Kui kasutad istutusaladel multši. NB! Puukooremultš ei sobi kõigile taimedele, see sobib eelkõige puudele-põõsastele. Vale multši kasutamine võib kergesti tööd juurde tekitada!

Ja tegelikult võiks seda nimekirja veel pikendadagi! Päriselt on võimalik aeda nii korras hoida, et Sa pole aia ori. Näiteks meie aeda (ca 2 ha) hoidis mu ema Reet Palusalu mingil ajal üksi korras (põhitöö kõrvalt)!! Ta pidi selleks lihtsalt uued võtted ja meetodid kasutusele võtma, et see toimiks. Ja muidugi tahe, kirg ja tagasiside külalistelt aitasid ka kaasa 😉

Kui Sul on väiksem aed ja Sa oled üksi, siis on see vabalt Sullegi tehtav. Oluliselt kiiremini, väiksema vaevaga ja suurema rõõmuga. Ole ainult avatud uuteks lahendusteks, mis Sind aitavad!

Maria

Millal ja kuhu istutada jõulupuud?

Viimastel aastatel on väga palju populaarsust kogunud „potijõulupuud“. Sellise jõulupuu tuppatoomisel on kaks põhilist eesmärki:

  1. jõulupuu püsib kauem ilus ja ei aja okkaid maha
  2. puu saab istutada peale kasutamist aeda

Mõlemat eesmärki saab ka väga hästi täita, kui ostad õige puu ja vaatad, kas see puu on korralikult koolitatud ja potis kasvanud. Mõnikord võib soodsa hinna taga peituda ebameeldiv üllatus, mida Sa ei osanud oodatagi. Mida ma selle all mõtlen:

  1. kvaliteetne jõulupuu, mida potiga tuppa viia, on ka potis kasvanud – hinna poolest kallim
  2. mõnikord pannakse potti istandusest välja kaevatud puud, mis on koolitamata ja korraliku juurekavata – soodsama hinnaga
  3. mõnikord pannakse potti isegi maha saetud puud, millel juurekava puudub – soodsama hinnaga

Aeda saad istutada esimese ehk siis potis kasvanud jõulupuu, kusjuures jälgima pead seda, mis liigiga on tegu! Kui oled ostnud endale kaukaasia nulu (Abies nordmanniana), siis see meil talvel vastu ei pea (va. saared) ja seega pole teda suurt mõtet aeda istutada. Samuti muutub see peale toas olnud perioodi veelgi külmaõrnemaks.

Seevastu harilik kuusk ja selle vormid, serbia kuuse vormid, siberi nulg, palsaminulg, hall nulg võivad peale 3 nädalat jõuluperioodi uuesti välja lumehange minna – nendega ei juhtu midagi.

Kui valid aeda istutamiseks jõulupuud, jälgi selle lõplikku suurust – mida väiksem aed, seda väiksem jõulupuu. Väiksemasse aeda sobivad hariliku kuuse aeglasekasvulised vormid, serbia kuuse aeglasekasvulised vormid, ebaküpressid, hariliku kadaka sordid, harilik jugapuu, mändide aeglasekasvulised liigid ja sordid. Suurema aia võimalused on rikkalikumad, kuid pea meeles ka seda, et soovid neid puid ka jõulude ajal ehtida. See tähendab seda, et suuri puid on raske kui mitte võimatu kodustes tingimustes korralikult ehtida.

Jõulupuu paigutamisel aeda jälgi:

  1. puu on aknast vaadeldav
  2. puu on tänavalt vaadeldav või on sisehoovis ainult enda perele
  3. piisaval kaugusel majast ja teistest hoonetest (harilikku kuuske või siberi nulgu ära istuta otse oma maja akna alla, kuigi nad on noorena väikesed ja armsad)

Jõulupuu võid aeda istutada siis kui maa on sula – eelduseks on korralik koolitatud konteineristik.

Soovid rohkem selle teema kohta teada saada? Liitu Eesti esimese aia-membershipiga Unistuste Aia Klubiga siin: https://palusaluaiad.thinkific.com/courses/aia-membership

Maria